“Teaduse ja teadlaste võimalused ühiskondlike murdepunktide mõjutamisel”

Registreeru konverentsile SIIN

Sündmuse põhikeel on inglise keel, kui pole ettekande juurde märgitud teisiti.

Esmaspäev, 17. august

10.30 Tervitus ja sissejuhatus Andero Uusbergilt

11.00 Peaesineja Carl May – Rakendamisprotsesside dünaamika mõistmine

Tervishoiusüsteemide rakendamise professor, London School of Hygiene and Tropical Medicine, Ühendkuningriik

Rakendusteadus (implementation science) on üks mitmest teadusvaldkonnast, mis kujunes välja 20. sajandi viimases veerandis alanud tõenduspõhise meditsiini arenguga. Selle keskmes on meetodid, mis aitavad viia tõendid sekkumiste kliinilise ja kulutõhususe kohta tervishoiuteenuste osutamise ja korraldamise igapäevasesse praktikasse.

Ettekande esimeses osas käsitlen, kuidas see teadusvaldkond on alates 2000. aastate keskpaigast arenenud. Kirjeldavate raamistike, rakendamist soodustavate ja takistavate tegurite taksonoomiate, uurimismeetodite ning rakendamisstrateegiate hulk on märkimisväärselt kasvanud. Selle tulemusena on kujunenud väga mahukas teaduskirjandus, mis on sageli eelkõige kirjeldava iseloomuga.

Ettekande teises osas tutvustan, kuidas minu uurimistöö on lähenenud rakendamise probleemile teistsugusest vaatenurgast. Olen väitnud, et tõendite praktikasse ülekandmine ei ole erandlik nähtus ning et rakendamisprotsessid on omased igale sotsiaalse organisatsiooni vormile. Selle töö tulemusena on välja kujunenud normaliseerumisprotsessi teooria (Normalization Process Theory, NPT). NPT aitab tuvastada, kirjeldada ja selgitada mehhanisme, mis käivitavad ja kujundavad rakendamisprotsesse. Tutvustan seda lähenemist rakendamisprotsesside dünaamika mõistmiseks ning arutlen mõningate selle rakendamise tulemuste üle.

Ettekande viimases osas käsitlen, kuidas rakendusteaduse uurimistulemused saavad toetada organisatsioonilisi muutusi ja tervisepoliitika kujundamist. Keskendudes teadmiste rakendamisele (knowledge mobilization), seon kahtluse alla valitseva käsitluse, mille kohaselt teadmiste rakendamine tähendab lihtsalt teadmistelt praktikale ülekandumist. Teadmisi ei kanta lihtsalt edasi – neid rakendatakse ja kujundatakse praktikas ühise tegevuse kaudu ning nende omaksvõtt ja kasutuselevõtt ei toimu eri osapoolte seas võrdselt. Nendele põhimõtetele tuginedes visandan teadusprogrammi, milles teoreetiline täpsus, mehhanismidel põhinev analüüs ja teadmiste rakendamise võrdsust arvestav käsitlus on ühendatud ühtseks tervikuks, mitte ei arene eraldiseisvate suundadena.

12.00 Lõuna

13.30 Metoodikalaborid

• • Indrek Seppo – Vibe-research’i tööriistad – Quarto ja palju muud
    Selles praktilises töötoas tutvustab Indrek Seppo oma tehisintellektil põhineva teadustöö (AI-aided research ehk vibe-research) tööriistakomplekti ning jagab kasulikke nõuandeid selle kasutamiseks. Osalejad saavad ülevaate Quartost – teaduspublitseerimise keskkonnast, mis võimaldab hõlpsasti luua teadusartikleid, esitlusi, käsilehti ja raamatuid R-i ja Pythoni abil. Lühidalt tutvustatakse ka Typsti kui kaasaegset alternatiivi LaTeXile.
    Töötoas osalemiseks on soovitatav tasuline ChatGPT, Claude’i või Gemini konto ning arvutisse paigaldatud vajalik tarkvara. Täpsemad paigaldusjuhised saadetakse registreerunud osalejatele.

• • Andres Võrk – Põhjusliku järeldamise tööriistad majandusteadlastel (EST)
    Töötoas saab ülevaate kvantitatiivsetest meetoditest, mida majandusteadlased kasutavad põhjuslike järelduste tegemisel. Meetodite ülevaatele järgnevad praktilised näited paneelandmete põhjal tarkvaras R, pakutakse ka Stata koodinäited. Eelnev kogemus R-i või Stataga on ka töötoas osalemise eelduseks.

• • Halla B. Holmarsdottir – Arvudest lugudeni: kombineeritud uurimismeetodid laste ja noorte digimaailma uurimisel
    Selles töötoas tutvustatakse kombineeritud uurimismeetodeid laste ja noorte digielu uurimiseks. DigiGeni projekti näitel käsitletakse, kuidas kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite ühendamine aitab paremini mõista digitaalsete tehnoloogiate mõju laste ja noorte igapäevaelule.
    Praktiliste näidete ja harjutuste kaudu saavad osalejad teada, kuidas kavandada lihtsaid kombineeritud meetoditega uuringuid, siduda erinevaid andmeallikaid ning tõlgendada digiajastu heaoluga seotud keerukaid nähtusi.
  • Carl May – Teooria loomine kvalitatiivsete andmete põhjal
    Selles töötoas tutvustatakse neljaetapilist lähenemist, mis aitab liikuda uurimisküsimusest teoreetilise panuseni. Käsitletakse analüüsi peamisi etappe – uurimuse raamimist, mõistete ja kategooriate kujundamist, nendevaheliste seoste modelleerimist ning hüpoteeside ja teooria loomist.
    Praktiliste näidete abil vaadeldakse analüüsi olulisemaid üleminekuid: kodeerimisest taksonoomiani, taksonoomiast mudelini ning mudelist teooriani. Interaktiivses osas saavad osalejad hinnata, millises analüüsietapis nende enda uurimistöö parajasti asub ning milliseid samme on vaja järgmise arenguetapi saavutamiseks.

15.00 Kohvipaus

15.30 Ettekannete paralleelsessioonid

Paralleelsessioon 1: Õppija areng ja heaolu

1. Pirko Tõugu, Eve Kikas ja Elina Malleus-Kotsegarov: Õpi-, sotsiaalse ja ettevõtlikkuspädevuse hindamine põhikoolis
2. Eike Siilbek: Kuidas kaardistada sotsiaal-organisatoorseid võrgustikke, millest heaolu sekkumised päeva lõpuks sõltuvad, koolipõhise vaimse tervise ennetuse näitel
3. Triin Lauri: Meritokraatiauskumused ja EDUMERIT
4. Ishita Pandey: Digivanemluse stiilid ja koolieelikute ekraanimeedia kasutus

Paralleelsessioon 2: Teadmistest lahenduste ja lahendustest teadmisteni

1. Katri Pärna: Söömishäirete sümptomaatika geneetika Eesti geenivaramu andmetel
2. Kaijo Rüütsalu: SMS meeldetuletuste mõju vähi sõeluuringul osalemisele
3. Heidi Reinson: E-kirjade mõju kogumispensioni maksetele
4. Kristjan Pilt, Einar Kivisalu, Moonika Viigimäe, Ivo Fridolin: Personaalse stressi monitooringutehnoloogia arengud ja seosed “Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine” teemaga

Paralleelsessioon 3: Andmepõhine lähenemine heaolu hindamisele ja toetamisele

1. Vitali Sõritski: Mitteinvasiivse stressi biomarkerite tuvastamiseks mõeldud patsiendilähedase diagnostika anduri arendamine
2. Laura Päeske: Puhkeseisundi EEG funktsionaalse võrgustiku analüüs vaimse väsimuse hindamiseks
3. Kelli Lehto: ATH diagnooside trendid 20 aasta vältel Eesti geenivaramu andmete põhjal
4. Uku Vainik: Kuidas mõtestada ja modelleerida geenide ning keskkonna rolli

Paralleelsessioon 4: Teadus ja praktika

1. Karin Streimann, Karin Lillemaa, Triin Vilms, Eike Siilbek: Teaduse ja päriselu kokkutoomisel teadlaste roll, võimalused ja võimekus
2. Peeter Ross:  Tervishoiu kui teenusevaldkonna digitaliseerimine
3. Priit Kruus: Päriseluandmete põhjal kliiniliste uuringute läbiviimine ühiskondlike rahastusotsuste tegemiseks
4. Andero Uusberg: Käitumisteaduste rakendamise kaksikratta mudel

17.00 Liikumine, lõõgastus ja vaba aeg

18.30-20.30 Õhtusöök

---

Teisipäev, 18. august

9.00 Sissejuhatus konverentsi teise päeva

9.30 Peaesineja Petr Slovak – Mõistus kontekstis: generatiivne tehisintellekt igapäevaste kognitiivsete protsesside toetamiseks ja uurimiseks

Inimese ja arvuti interaktsiooni kaasprofessor (Reader) Londoni King’s College’is, külalisteadur King’s College’i laste ja noorukite psühholoogia osakonnas ning Oxfordi ülikooli eksperimentaalpsühholoogia ja inimesekeskse tehisintellekti uurimisrühmades.

Paljud vaimse tervise aluseks olevad kognitiivsed protsessid – näiteks see, kuidas me oma kogemusi jutustame, olukordi tõlgendame või häirivaid mõtteid ümber mõtestame – on keelelise olemusega, järgivad kindlaid seaduspärasusi ning toimuvad igapäevaelu kontekstis. Just seetõttu on neist saanud generatiivse tehisintellekti jaoks uudsel viisil uuritavad ja toetatavad protsessid.

Alustan lihtsa tõestusmaterjaliga (proof of concept) – mikronarratiividega, mis on tehisintellekti toetatud meetod ning mida kasutatakse juba praegu nii suuremahulises andmekogumises (näiteks sotsiaalmeedia kahjulike mõjude kaardistamisel) kui ka alusandmestike loomisel psühholoogilisteks uuringuteks (näiteks kolmanda isiku hinnangute uurimisel).

Seejärel tutvustan käimasolevat uurimistööd, mille eesmärk on lõimida sarnased lähenemised vahetult psühholoogilistesse sekkumistesse, toetades selliste oskuste kujunemist nagu ümberhindamine (reappraisal) ja detsentreerimine (decentering) inimese igapäevaelus.

Lõpetuseks väidan, et selline psühholoogiliste protsesside tasandil toimiv toetamine loob erakordse teadusliku võimaluse: koguda reaalajas ja loomulikus keskkonnas mehhanismipõhiseid andmeid just nende protsesside kohta, mida me püüame toetada. Nii on võimalik ühes ja samas protsessis samaaegselt mõõta, mõista ja mõjutada heaolu.

10.30 Kohvipaus

11.00 Metoodikalaborid

• • Petr Slovak & Dariana Dorin – Teooriast testitava sekkumiseni: tehisintellektil põhinevate sekkumiste kiire prototüüpimine
    Töötuba jätkab sealt, kus lõppes keynote-ettekanne. Kui generatiivne tehisintellekt võimaldab toetada inimeste mõtlemisprotsesse nende igapäevaelus, siis kuidas selliseid sekkumisi kiiresti luua ja teaduslikult testida, ilma et iga uut lahendust tuleks nullist üles ehitada?
    Tutvustatakse raamistikku, mis aitab tõlkida psühholoogilised muutusteooriad taaskasutatavateks disainilahendusteks (Slovak & Munson, 2024). Osalejad saavad ülevaate taristust, mis võimaldab koostada modulaarseid sekkumisvooge (nt eesmärkide seadmine, ümberraamistamine ja eneserefleksioon), kasutada neis osalejatega suhtlevaid suuri keelemudeleid (LLM-e) ning muuta struktureeritud sekkumiskavandid kiiresti toimivateks prototüüpideks, mis sobivad ka mikrorandomiseeritud uuringute läbiviimiseks.
    Praktilises osas töötavad osalejad väikestes rühmades, et kujundada enda valitud psühholoogilise mehhanismi põhjal sekkumisvoog ning vormistada see struktureeritud spetsifikatsioonina. Seejärel näidatakse, kuidas selline spetsifikatsioon teisendatakse toimivaks prototüübiks. Töötuba ei eelda tehnilist tausta – eesmärk on õppida mõtlema sekkumiste kavandamisest mehhanismipõhiselt ning lahkuda töötoast konkreetse sekkumiskava ja arusaamaga, kuidas see kiiresti toimivaks prototüübiks muuta.

• • Ejiroghene Wilkie – Kuidas ühendada mobiilsed eneseraporteerimise küsitlused kantavate seadmete ja mobiilsete sensorandmetega
    Selles praktilises töötoas tutvustatakse, kuidas ühendada mobiilsed eneseraporteerimise küsitlused kantavate seadmete ja mobiilsete sensorite kogutavate andmetega. Korduvad küsitlused on ökoloogilise momentaalse hindamise (Ecological Momentary Assessment, EMA/ESM) aluseks, võimaldades uurida inimeste mõtteid, tundeid ja kogemusi nende igapäevaelus.
    Töötoa alguses antakse lühiülevaade EMA metoodikast ja just-in-time kohandatavatest sekkumistest (Just-In-Time Adaptive Interventions, JITAIs), mis võimaldavad kujundada sekkumisi, mis reageerivad osalejate vajadustele reaalajas. Seejärel käsitletakse kantavate seadmete ja mobiilsete sensorite abil kogutavaid andmeid, nende kogumise võimalusi ning erinevusi pideva andmekogumise ja ainult küsitluste ajal toimuva andmekogumise vahel, tuginedes reaalsetele uuringunäidetele.
    Praktilises osas loovad osalejad lihtsa uuringulahenduse, kus stressiküsitluse põhjal käivitub rahustav sekkumine. Samuti näidatakse, kuidas sama lähenemist saab laiendada kantavate seadmete kogutud andmetele. Töötoa lõpuks on osalejatel nii parem arusaam metoodikast kui ka praktiline ülevaade selle rakendamise võimalustest.

• • Riina Hallik – Kirjanduse ülevaatest publikatsioonini: meetodid, otsingustrateegiad ja tehisintellekti võimalused
    Kirjanduse ülevaated on teadusuuringute ja tõenduspõhise praktika üks olulisemaid alustalasid, kuid sobiva ülevaatemeetodi valimine ja rakendamine ei ole alati lihtne. Töötoas antakse praktiline ülevaade peamistest kirjanduse ülevaate tüüpidest, sealhulgas kaardistavatest ülevaadetest (scoping reviews), narratiivsetest ülevaadetest, süstemaatilistest ülevaadetest ja metaanalüütilistest ülevaadetest, ning käsitletakse, millal on iga lähenemisviis kõige sobivam.
    Osalejad saavad teada, kuidas valida sobiv ülevaatemeetod, koostada otsingustrateegia, leida asjakohased andmebaasid, eelregistreerida ülevaateprotokoll ning kasutada sobivaid tarkvaralahendusi ülevaate eri etappides.
    Samuti tutvustatakse tehisintellekti kasutamise võimalusi kirjanduse otsimisel, uuringute sõelumisel ja tõendusmaterjali sünteesimisel. Praktiliste näidete ja arutelude kaudu saavad osalejad teadmisi, mis aitavad tulevasi kirjanduse ülevaate projekte süsteemsemalt ja tõhusamalt kavandada ning ellu viia.
  • Katrin Tiidenberg – „Ühe postitusega aja võtmine“ – sotsiaalmeedia sisu kontekstuaalne analüüs
    Osalejatel palutakse kaasa võtta 1–2 sotsiaalmeedia postitust (ekraanitõmmise või lingina), mida nad peavad analüütiliselt huvipakkuvaks.
    Selles töötoas tutvustatakse kvalitatiivset meetodit „ühe postitusega aja võtmine“ (sitting with a post), mis võimaldab analüüsida sotsiaalmeedia sisu selle kontekstis ja multimodaalsuses. Sotsiaalmeedia postitused on mitmekihilised tervikud, mis ühendavad visuaalseid, tekstilisi, helilisi ja hüpertekstilisi elemente (nt pildid, pildiallkirjad, teemaviited, heli, kommentaarid ja statistika). Nende tähendus sünnib nende elementide koostoimes, mitte ühegi üksiku osa põhjal.
    Tiidenbergi visuaalse sotsiaalmeedia uurimistööle tuginedes õpivad osalejad meetodit samm-sammult rakendama: määratlema analüüsi konteksti, tõlgendama eri modaalsusi nii eraldi kui ka tervikuna ning märkama nendevahelisi ja laiemate tekstidega seotud seoseid.
    Töötoas kasutatakse analüüsimalli, mille abil harjutatakse meetodi rakendamist päris või näidispostituste põhjal. Osalejad omandavad praktilise analüüsioskuse, mida saab kasutada oma teadustöös, ning süvendavad arusaama sellest, kuidas sotsiaalmeedias tähendused kujunevad.

12.30 Lõuna

14.00 Läbimurdeprojektide sessioon

15.30 Kohvipaus

16.00 Juhitud arutelusessioonid

• Mare Ainsaar & Oliver Nahkur – Heaolu-uuringute tulevik Eestis
  Sessioonil käsitletakse heaoluuuringute praktilisi uurimisalaseid väljakutseid, EstWelli e-raamatu koostamist ning LongEstWelli longitudinaaluuringu teise uuringulaine küsimustiku väljatöötamist.
  Eriti on oodatud osalejad, kes panustavad EstWelli e-raamatu koostamisse või plaanivad esitada teadustaotluse LongEstWelli uuringu järgmiste andmekogumisvoorude jaoks.
  Arutleme ka selle üle, kuidas teadus saab aidata kaasa ühiskondlike väljakutsete lahendamisele.
• Priit Kruus & Riina Hallik – Kaugemale sekkumisuuringust: ühised standardid ja teekond reaalse elu andmetest praktilise tõenduseni
  Tervise- ja heaoluandmeid kogutakse kõikjal – tervishoiuasutustes, nutiseadmetega, teadusuuringutes ja mobiilirakendustes. Ometi on neid andmeid sageli keeruline omavahel ühendada ning usaldusväärselt ja laialdaselt taaskasutada.
  Selles sessioonis arutleme kahel omavahel seotud teemal. Esiteks käsitleme terviseandmete standardiseerimist – millised ühised põhimõtted, mõisted ja kokkulepped võimaldaksid erinevaid andmeallikaid sisukalt ühendada. Teiseks arutleme, kas reaalse elu andmeid saab kasutada tervisetehnoloogiate hindamiseks ja otsuste tegemiseks või on selleks endiselt vajalikud randomiseeritud kontrolluuringud.
• Vladimir Tomberg, Igor Mattias, Aishah Shah – Inkubatsioonitöötuba: riikliku digitaalsete biomarkerite teadustaristu väljatöötamine
  Kantavad seadmed, näiteks nutikellad, koguvad rikkalikku pikaajalist andmestikku, mida tervise- ja sotsiaalteaduslikes uuringutes kasutatakse seni veel vähe. Kas sellised andmed võiksid tulevikus saada osaks riiklikust teadustaristust?
  Selles töötoas tutvustame Šveitsi teadusprojekti Providemus näitel digitaalsete biomarkeriandmete kogumist ja kasutamist teadusuuringutes. Genfi Ülikooli infosüsteemide doktorant Igor Mattias räägib oma kaheaastasest kogemusest nutikellade abil digitaalsete biomarkeriandmete kogumisel, osalejate motiveerimisel ning nende andmete kasutamisest aju tervise pidevaks jälgimiseks igapäevaelu tingimustes.
  Töötuba pakub võimaluse arutada, kuidas sarnaseid andmeid ja lahendusi võiks rakendada ka Eesti teadustaristus ja tulevastes tervise- ning heaoluuuringutes.
• Farhat-Ul-Ain & Kenn Konstabel – Interaktsioonidisaini tööriistade rakendamise, kohandamise ja mõistmise võimalused käitumisteaduse uurimistöös ja praktikas
  Töötoa eesmärk on tutvustada käitumisteaduste ekspertidele ja tervisepsühholoogidele interaktsioonidisaini meetodeid, tööriistu ning digitaalse tervisekäitumise muutmise (Digital Health Behavior Change, DHBC) tööriistakomplekti.
  DHBC tööriistakomplekt on välja töötatud selleks, et toetada multidistsiplinaarseid meeskondi teooriapõhiste digitaalsete käitumise muutmise sekkumiste kavandamisel. See koosneb psühholoogilisel teoorial põhinevatest ja interaktsioonidisaini tööriistadega rikastatud materjalidest, mis aitavad käitumisteooriaid tõhusalt rakendada kogu disainiprotsessi vältel.
  Töötoa käigus toimub ka avatud arutelu, kus osalejad saavad jagada oma kogemusi, tähelepanekuid ja väljakutseid, mis on seotud digitaalsete käitumise muutmise sekkumiste kavandamise ning multidistsiplinaarsetes meeskondades töötamisega.

17.30 Liikumine, lõõgastus ja vaba aeg

18.30-… Õhtusöök ja meelelahutusprogramm

---

Kolmapäev, 19. august

9.00 Sissejuhatus konverentsi kolmandasse päeva

9.30 Peaesineja Halla B. Holmarsdottir – Hoolivus, otsustusvõime ja digitaalne elu: teaduse roll ühiskondlikes murdepunktides

Professor Oslo Metropolitani Ülikooli alg- ja põhikooliõpetajate hariduse osakonnas

Elame ühiskondlikus murranguajas, mida kujundavad kiire digipööre, kasvav mure noorte heaolu pärast ning süvenev sotsiaalne ebavõrdsus. Laste ja noorte jaoks avalduvad need muutused kõige selgemini nende igapäevases digielus – keskkondades, kus üha enam kujunevad suhted, õppimine, identiteet ja ühiskondlik osalus. Neid arenguid käsitletakse sageli eelkõige tehnoloogiliste väljakutsetena, kuid tegelikult viitavad need sügavamatele muutustele tänapäeva ühiskonna sotsiaalsetes ja suhetepõhistes tingimustes.

Ettekandes käsitletakse, mida need muutused räägivad heaolust – mitte kui üksikisiku omadusest, vaid kui nähtusest, mis kujuneb suhete, institutsioonide ja laiema ühiskondliku konteksti kaudu. Tuginedes laste ja noorte digielu käsitlevatele uuringutele, vaadeldakse, kuidas digikeskkonnad ühtaegu peegeldavad ja ümber kujundavad tingimusi, milles kogetakse seotust, toetust ja kuuluvustunnet. Samuti tõstatatakse küsimus üha kasvavast survest tähelepanule, tähenduse loomisele ning võimele tulla toime ebakindlusega.

Ettekanne lähtub kahest kesksest mõistest: hoolivus ja otsustusvõime. Hoolivust käsitletakse suhetel põhineva tingimusena, mis on inimarengu ja ühiskondliku elu alus. Otsustusvõimet mõistetakse aga võimena mõelda, eristada olulist ning tegutseda vastutustundlikult keerukates ja ebakindlates olukordades. Koos pakuvad need mõisted võimaluse mõista nii praeguse ajastu võimalusi kui ka selle haprust.

Kiirete muutuste ajal arutleb ettekanne selle üle, kuidas teadus saab aidata mitte üksnes neid protsesse mõista, vaid ka kujundada tulevikku, mis on omavahel rohkem seotud, õiglasem ja inimkesksem.

10.30 Kohvipaus

11.00 Juhitud arutelusessioonid

• Aishah Shah – Tehisintellekti agentidel põhinev sotsiaalmeedia andmete kogumine ja töövoogude automatiseerimine
  Selles sessioonis tutvustatakse osalejatele sotsiaalmeedia andmete kogumise automatiseerimise võimalusi töövoogude automatiseerimise abil. Eesmärk on näidata, kuidas korduvaid andmekogumise ülesandeid saab automatiseeritud töövoogude abil muuta tõhusamaks, paremini skaleeritavaks ja korratavaks, toetades nii teadus- kui ka seiretegevust.
  Osalejad saavad ülevaate sellest, kuidas sotsiaalmeediaplatvormidelt kogutavaid andmeid on võimalik automaatselt koguda, töödelda, salvestada ja analüüsiks ette valmistada minimaalse käsitsi sekkumisega.
  Praktiliste näidete kaudu tutvustatakse, kuidas taaskasutatavad andmekogumise töövood vähendavad käsitsi tehtava töö mahtu, parandavad andmete kogumise järjepidevust ning toetavad mitmesuguseid teadus-, kommunikatsiooni- ja otsustusprotsesse, ilma et see eeldaks põhjalikke tehnilisi teadmisi.
• Oliver Nahkur & Kristi Asser – Eesti laste heaolu näitajad (EST)
  Selles sessioonis tutvustatakse Sotsiaalministeeriumi tellitud projekti „Eesti lapse heaolu kontseptuaalse mudeli väljatöötamine ja vastavate indikaatorite arendamine“ raames välja töötatud Eesti lapse heaolu mudeli indikaatoreid. Osalejatel on võimalus anda nendele indikaatoritele tagasisidet.
• Kaili Rimfled, Triin Lauri & Kelli Lehto – Geneetiliste andmete, registriandmete, koolikeskkonna ja heaoluandmete kasutamata potentsiaal
  Selles töötoas tutvume Kaili Rimfeldi teadustööga, mis ühendab geneetilised, registri- ja haridusandmed, et saada sügavam arusaam õppimisest, heaolust ja vaimsest tervisest. Arutleme võimaluste üle, mida nende erinevate andmeallikate ühendamine loob, ning selle üle, kuidas selliseid lähenemisviise saaks rakendada Eesti haridusuuringutes ja hariduspoliitika kujundamisel.
  Töötuba toimub EduWelli (EstWelli haridusuuringute läbimurdeprojekti) raames, mille eesmärk on edendada koostööd eri valdkondade ekspertide vahel EstWellis. Töötuba tugineb ka IMO andmetaristu arendustele, mille eesmärk on siduda erinevatest haldusregistritest ja küsitlusuuringutest pärinevaid andmeid.
• Leonore Riitsalu & Silja-Riin Voolma – Tervise ja rahalise heaolu lõimitud mudel: ühtse raamistiku suunas üksikisiku ja kogukonna tasandil
  Tervise- ja finantsheaolu peetakse üha enam heaolu põhivaldkondadeks, mis kujundavad teineteist ühise biopsühhosotsiaalse stressimehhanismi kaudu. Selles töötoas tutvustatakse arendamisel olevat integreeritud mudelit, mis seob individuaalse ja kogukondliku tasandi, hõlmates ellujäämisest õitsenguni ulatuvaid heaolu kontinuume, subjektiivseid ja objektiivseid näitajaid ning vastastikuse sõltuvuse mehhanismi, mis ühendab isiklikud ja kogukondlikud ressursid.
  Töötuba algab osalejate tervise- ja finantsheaolu lühihindamisega. Seejärel tutvustatakse kavandatavat raamistikku ning jätkatakse rühmaaruteluga, keskendudes mudeli eeldustele, komponentidele ja seni lahendamata küsimustele. Sessiooni eesmärk on koguda kriitilist tagasisidet, mis toetab selle raamistiku edasist arendamist, teaduspublikatsiooni ettevalmistamist ning tulevasi teadusrakendusi.

12.30 Lõuna

14.00 Paneelarutelu: Kuidas viia teadust praktikasse?
Moderaatorid: Taavi Tillmann ja Karin Streimann
Panelistid: Maris Jesse, Katrin Lõhmus, Heli Laarmann, Silja-Riin Voolma, Mikk Vainik

Kui teadlane soovib edendada teaduspõhist poliitikaloomet, siis kui lähedaseks võiks kujuneda tema suhe ametnikega, erakondadega ja poliitikutega? Kui teadlane soovib edendada teaduspõhist sekkumiste jatehnoloogiliste lahenduste loomet ja juurutust, siis kui lähedaseks võiks kujuneda tema suhe ühe tootegrupi, ühe toote, või ühe tootjaga?

15.00 Kohv ja kojusõit